EINAR LAIGNA: ühtki ohvrit ei tohi unustada
Harju mäele tuleb püstitada Vabadussõja suur memoriaalkompleks, kus on ka nimedemüürid. Kahjuks jah, Eestis ei austata piisavalt Vabadussõja- ja üldse kõiki sõjakangelasi. Teine Vabadussõda on üldse häbelikult maha salatud...
Põhiline häda tuleneb orjamentaliteedist, kodud on nõrgad ja koolides on riigikaitse õpetus vabatahtlik... Kooliprogrammides peaks olema isamaalis-patriootiline kasvatus, nädal peab algama saalitunniga, hümniga ja päevakohase lühikõnega nendel teemadel.Koolid peaks organiseeritult külastama lahingupaiku, näiteks Sinimäed.
Rahvas, kes ei austa oma kangelasi ega ohvreid, pole vabadust väärt.
Harju mäele tuleb püstitada Vabadussõja suur memoriaalkompleks, kus on ka nimedemüürid. Kedagi ei unustata, ükski ohver pole olnud asjata. Märtrite veri on vabaduse seeme.
22. mai 2007 www.paevaleht.ee
Einar Laigna sõnavõtt Eesti Vabadusvõitlejate X kokkutulekul
Harju mäele tuleb püstitada Vabadussõja suur memoriaalkompleks, kus on ka nimedemüürid. Kahjuks jah, Eestis ei austata piisavalt Vabadussõja- ja üldse kõiki sõjakangelasi. Teine Vabadussõda on üldse häbelikult maha salatud...
Põhiline häda tuleneb orjamentaliteedist, kodud on nõrgad ja koolides on riigikaitse õpetus vabatahtlik... Kooliprogrammides peaks olema isamaalis-patriootiline kasvatus, nädal peab algama saalitunniga, hümniga ja päevakohase lühikõnega nendel teemadel.Koolid peaks organiseeritult külastama lahingupaiku, näiteks Sinimäed.
Rahvas, kes ei austa oma kangelasi ega ohvreid, pole vabadust väärt.
Harju mäele tuleb püstitada Vabadussõja suur memoriaalkompleks, kus on ka nimedemüürid. Kedagi ei unustata, ükski ohver pole olnud asjata. Märtrite veri on vabaduse seeme.
22. mai 2007 www.paevaleht.ee
Einar Laigna sõnavõtt Eesti Vabadusvõitlejate X kokkutulekul
Auväärt vabadusvõitlejad. Kõik siinviibijad! Tervitan teid Eesti Kaitsejõudude juhataja nimel ja annan teile edasi koos tema parimate tervitustega need soovid, mida te olete võinud ka lugeda ajalehes Võitleja, kus tema kõne mõni aeg tagasi on ilmunud. Mul oli au täna vastu võtta teie käepigistused. Nendes käepigistustes oli rohkem, kui tavalises käesurumises. Neis käepigistustes oli sõnum, neis oli ajalugu. Neis oli ka soov kõik see edasi anda ka kõigile teistele. Teie võitlesite maailma ajaloo kõige suurema kurjusega - kommunismiga. Kommunism, see on ideoloogiliselt põhjendatud kuritegu, mille tegusid te kõik teate. Me oleme harjunud kuulma, kui öeldakse, et Teine maailmasõda on lõppenud, või et Teisesest Maailmasõjast on möödunud üle poole sajandi. Teine maailmasõda ei ole lõppenud. Teine maailmasõda kestab nii kaua, kui võltsitakse ajalugu, kuni me ei saa teada avalikult ja vabalt tõelist ajalugu. Kuni see on kättesaadav ainult akadeemilist teed pidi nendele, kes loevad otsivad ja ise materjale uurivad. Teine maailmasõda ei lõpe enne, kui mõistetakse hukka maailma ajaloo suurim organiseeritud kuritegu – kommunism ja kuni ei lõpe vihkamise õhutamine ja ideoloogiline ajupesu, mis kõik kahjuks veel jätkub. Seepärast ei saa ma ajaloolasena öelda, et Teine maailmasõda oleks lõppenud. Võitlus vabaduse eest ei ole ühekordne. On kuum sõda, kus sõditakse relv käes ja ohud on väga selged. Praegused ohud on teised. Praegune sõda on ideoloogiline sõda. See on võitlus nende väärtuste eest, millel tegelikult püsib ühe rahva ja riigi elu. Seepärast tuleb säilitada valvsust ja teada, et ka rahu ajal võib kaotada vabaduses , iseseisvuse ja oma maa. Me armastame rääkida ka sellest, et me oleme vaba rahvas vabal maal. Olla oma maa peremees, see tähendab, et siin, sellel maal oleme meie peremehed. Meie otsustame. On meie asi, kuidas me siin elame. See on meie asi, mida me mõtleme. See on meie asi, mida me räägime. See ei ole kellegi teise asi. Seepärast tuleb vabadust varjata, vabadust kaitsta, vabadust hoida! Ja see algab sellest, et iga inimene säilitab oma sisemise vaimu vabaduse, oma sisemise sõltumatuse kõigist sellest, mis kuskilt mujalt võib tulla ja mis ohustab meie iseolemist. Meid on kahjuks täna siin arvuliselt ääretult vähe. Näib, nagu ei huvitaks eesti rahvast üldse vabaduse aade ja omariiklus. Õllesummeril on kindlasti rohkem rahvast, kui täna siin. Aga just siin antakse edasi ajalooline mälu, ajalooline traditsioon, mille hoidmine ongi kultuur, ongi elu. Soovin kõigile ja püüan omalt poolt teha kõik, et see aade ei sureks, et see aade elaks. Et see aade oleks antud edasi ja hoitud ning säilitatud tulevastele põlvedele. Tänan tähelepanu eest!
Kust me tuleme ja kuhu läheme?
Aprilli lõpul oli keskraamatukogus külas ajaloolane, teoloog ja erukolonel Einar Laigna. Isepäiselt julge ja elutark Laigna jagas kuulajatega selgelt ja kõvahäälselt oma tõekspidamisi ning pakkus ka tavapäratuid ajalootõlgendusi.
Ta arutles, kust me, eestlased, oleme tulnud ja miks me oleme just sellised, nagu oleme. Muu hulgas kahtles ta ajaloolaste väites, et eestlased on tulnud Uuralitest. Tema näeb ühisjooni rohkem sakslastega.
Einar Laigna: „Kust me tuleme ja kuhu läheme?” Laigna seletas ka seda, miks Eesti naine välismaa meest ihkab ja Eesti mees aina paremat autot soovib osta – sest juba mõisaajal vaatas naine igatsusega tõllas sõitvat mõisnikku ja võrdles teda oma armetu mehega. Oli ju tõld iga talupoja unistus.
Lektori kandev mõte oli, et rahvas ja riigid püsivad eetikal ja usul kindlatesse väärtustesse. Kahjuks vohab meie õnnetuseks kõikjal matslus, labasus ja lodevus. Ka pole rahva seas just palju moraalse selgrooga ja tõele alati truuks jäävaid inimesi. Laigna kirjeldab: kui sa tahad jumalale meeldida, siis kaks pluss kaks on neli. Kui tahad karjääri teha, tuleb küsida: aga kui palju nõutakse? Või leiad, et praegusel ajal peab kaks pluss kaks olema seitse. Nii nimetabki ajaloolane keskaega inimkonna parimaks epohhiks, sest siis oli religioon ühiskonnas kesksel kohal ja sellega koos oli seal au ja väärikus.
Riigi juhist
Ka tõeliselt eetilist ja autoriteetset juhti Laigna tänapäeva Eestis kahjuks ei näe. Erukoloneli arvates on õige riigimees see, kellele rahvas on eesmärk, mitte vahend rikastumiseks, ja kes juhib kaptenina riigilaeva, mitte ei vaata pealt, kuidas laev põhja läheb. Ta tõi näite Hiinast, kus riigile suurt kahju tekitanud isikud hukatakse karistuseks, meil aga ei juhtu suurte varaste ja aferistidega midagi. Hiljuti esines Laigna Nõmme raadios üleskutsega, et riigiisad võiksid oma töötasust 30% anda solidaarsusfondi, kuid siiani pole keegi sellele reageerinud.
Laigna esitas küsimuse, kas Euroopa Liit on rahva või rahvas Euroopa Liidu jaoks. Muu hulgas kritiseeris lektor teravalt demokraatlikku korda, tuues näiteks Iraagi sõja, kus surutakse demokraatia sildi all sealsele rahvale oma elukorraldust ja kombeid peale. Ei lähe ju keegi meist naabrite koju korda looma sellepärast, et neil pole sellist mööblit ja selliseid raamatuid nagu meil.
Laigna leiab, et taluelu hävitamine on Eesti rahva hävitamine, sest inimese eetilist palet saab kujundada just töökasvatusega. Ta pooldab traditsioonilist peremudelit, kus isa on see, kelle sõna lapsed kuulavad.
Einar Laigna peatus ka finants- ja majanduskriisi teemal ning leidis, et selles pole midagi uut, vaid ajalugu kordub. Usun, et igaüks leidis loengut kuulates midagi, mis liigutas mõistust ja südant ning aitab paremaks inimeseks saada ja jääda. ANNE KIPPAR
j6hvi_teataja/2009_05
Kaitseväe peainspektor Einar Laigna läheb erru
Aasta lõpus erru minev kaitseväe kauaaegne peainspektor kolonelleitnant Einar Laigna sai tänutäheks senise töö eest omanimelise tulirelva.Kaitseväe juhataja Tarmo Kõuts tänas kolonelleitnant Laignat panuse eest kaitseväe peainspektoriteenistuse väljakujundamisse ning suhete loomise eest kaitseväe juhatajast ajateenijateni.Viitseadmiral Kõuts andis neljapäeval Einar Laignale kingitusena üle nimelise tulirelva, teatas kaitsejõudude peastaabi pressiesindaja.Kolonelleitnant Laigna lubas jätkata sidet kaitsejõududega. «Riigi kodanik ollakse viimase hingetõmbeni ja riigi kaitsja samuti,» ütles ta.Kolonelleitnant Laigna teenis aastatel 1994-1997 kaitsejõudude peastaabi tagalaülemana, seejärel kaitseväe juhataja nõuniku ning kaitseväe peainspektori kohusetäitjana. 2000. aastast alates oli ta kaitseväe peainspektor.1. novembrist teenib kaitseväe peainspektorina kolonelleitnant Jüri Järvelainen.
Mureliku suuga
Järgmise ettekandega esines kolonelleitnant Einar Laigna, kes edastas ka kait- seväe juhataja tervituse kokkutulnuile. Ühe varasema seminari põhjal on meile teada, et Einar Laigna on inimene, kes muretseb eestlaste ja kogu maailma tule- viku pärast. Seetõttu oligi tema ettekande teemaks Eetikakriis ühiskonnas. Tema jutt haakus eespool esineja sõnumiga. Meil praegu valitsev edukultus võib maksta meile rahvusliku eksistentsi. Nii väike rahvas ei saa teha oma panuseid kõikjale ja kummarduda pidevalt suure- mate ees. Ka pole meil vaja kellegi ees lömitada. Nii 19.sajandi kui Brežnevi- aegne venestamispoliitika tõstis just eestlaste rahvuslikku eneseteadvust. See oli nagu liikumapanevaks jõuks. Oleks meie okupeerijad jätnud alles eestlaste rahvus- likud sümbolid (sini-must-valge), siis nüüdseks oleks need rüvetatud. Omaaegse haridusministri Gretscaronkina vene propa- ganda just tõstis eestlaste patriotismi. nüüd aga läheme ise üle inglise keelele, Samas ei saa öelda, et vene ajal oli kõik halb. Haridustase oli igatahes siis parem. See, et inimene on õppinud välismaal, ei tee temast veel haritlast. Raamatuid ei asenda aga miski. Raa- matuga suhtlemine on suhtlemine suur- kujudega. Praeguses Eesti ühiskonnas võivad raamatukoguhoidjad oodata tasu oma töö eest alles taevas.
Kolonelleitnant Einar Laigna Lohkva raamatukogus
„Lapsevanemad rabavad tööd lõhkuda, katkenud on sidemed põlvkondade vahel.Raamatukogupäevade raames oli Lohkvas külas endine Eesti Kaitseväe peainspektor kolonelleitnant Einar Laigna. Paljud, kes eelnevalt laenutanud video Rein Raamatu dokumentaalfilmist “Kutse igavesse linna”, teadsid juba, et tegu on tahtejõulise, elutarga ning võrdlemisi otsekohese ütlemisega inimesega, kelle maailmavaade ei pruugi sugugi vaimustada meie uue aja juhtfiguure. Olles päeval kohtunud Kivilinna Gümnaasiumi noortega, üllatus härra Laigna siiralt, nähes meie väikeses raamarukogus nii hulgaliselt eri vanuses inimesi. Alustuseks esitasid noored etlejad pereteemalise luulekava, mis pälvis külalis(t)e silmis kiitva hinnangu. Einar Laigna tänas lapsi vägagi mõtlema- paneva eeskava eest: “Te olete ka minule täna õhtul palju õpetanud. Et ennast õdusamalt tunda, tundkem ennast siin ühtse perena...” Ja sellega oligi loodud mõtteline side külalise ja publiku vahel. Edasi kulges vestlus pereteemadelt eetikaga seotud probleemidele ning seo- ses sellega meie tänapäeva ühiskonnas valitsevatele väärtushinnangutele. Meie ebajumalateks on saanud ostu- keskused, nendes toimuv melu. Meie toi- dulaual on tihti rämpstoit, joogiks Coca- cola või muu tervist kahjustav jook. Noored lõnguvad mööda linna ringi, sest teha pole midagi. Kui tahad midagi saada, siis maksa! Selline on aja märk. Lapsevanemad rabavad tööd lõhkuda, katkenud on sidemed põlvkondade va- hel. Kust on me juured tegelikult pärit, seda noored tegelikult ei tea või ei tahagi teada. See pole lihtsalt moes ehk “in”. Inglise keelest tulnud parasiitväljendid on risustamas meie igapäevast kõnekeelt. Meie noorte meeste tervis on aastatega kehvemaks jäänud, nii et paljud neist ei saa kaitseväeteenistust läbi teha. Kuulda- vasti plaanitsetakse tulevikus üle minna palgaarmeele. Kellele ja miks seda kallist palgasõdurite ülalpidamist maksumaks- jate kulul vaja on, jääb mõistetamatuks. Kuhu jääb siis Eesti rahva isamaa- armastus, meie legendaarne Balti kett, kus kõik käest kinni hoides lubasid võidelda Eesti Vabariigi eest. Kas tulevikus palgaarmee kaitseb meie rahva huve või on ohu korral lood teisiti? Mitte küll kõik, aga paljud noored ei tea, mida nad elult ootavad, kuhu nad ta- havad välja jõuda, neil puudub sihtmärk. Vaid ihalus materiaalsete hüvede järele ei too rikkust meie õuele. Vaja on õppida tööd tegema ja seda ka austama. Vaja on austada perekonda, oma ema, emakeelt… Senikaua, kuni on püsti eesti koda, on tugev eesti pere, senikaua püsib ka Eesti riik ning rahvas. Ja nii lihtsad need sõnad (ongi) olidki! Minul kui üritusel osalejal oli siiras rõõm näha, kuidas rahva silmad särasid külalisele küsimusi esitades ning innukalt vastuseid kuulates. Inimesed said sellest üritusest täiusliku elamuse. Einar Laigna abikaasaga tänasid rah- vast lahke vastuvõtu eest ning avaldasid vargsi lootust, et see kohtumine ei jää viimaseks. Raamatukogu aknast paistev Juhani Puukool on laiendamas oma valdusi. Tea-des härra Laigna huvi rooside jt. taimede vastu, on tagasitulekuks igati sobilik aeg juba tuleva aasta kevadel. Malle Karabelnik,Lohkva Noortekeskuse juhataja.
Eesti-Armeenia Ühingu (E.Laigna) pöördumine seoses armeenlaste vastase genotsiidi 90 aastapäevaga
Austatud proua esimees, head kolleegid! Eesti-Armeenia parlamendirühma esimehena edastan Eesti-Armeenia ühingu pöördumise Eesti Vabariigi Riigikogu poole seoses armeenia rahva vastu 90 aastat tagasi türklaste poolt toimepandud genotsiidiga.
Selles pöördumises öeldakse nii. Armeenia rahva ajalugu ulatub tekkeloo algusesse. V sajandi Armeenia ajaloolane Ovzez Porenatsi paneb oma Armeenia ajaloos kirja iidsed muistendid oma rahva ajaloolisest mälust. Armeenia rahva muinasisa Haik kehastab rahvuskangelasena oma rahvast. Haik ei olnud elukutseline sõdalane, ta sellealased kangelasteod on vaid kaitseks põhitegevusele - ehitamisele. Haik on eelkõige ehitusmeister, avaramalt öeldes kultuuri ehitusmeister ja tema ehitus formeerub ajaloos Inaia ehk Urartu riigina IX sajandil enne Kristust. Vägilane Haik kuulus hiidude hõimu, kes said alguse jumalatest. Hiiud ehitasid Paabeli torni ja sellele järgnevas segaduses läks Haik oma poegade ja tütardega ning tema hõimuga liitunud rahvaga põhjapoole Ararati mäge Ararati maale ja hakkas elama tasandikul Vani järvest lõunapool. Ka Haiki järglast Arami iseloomustab rahvapärimus, kui, siin algab tsitaat, "tööd ja isamaad armastavat meest, kes pigem isamaa eest sureb, kui näeb, kuidas võõramaalased selle jalge alla tallavad ja tema veresugulasi käsutavad. Tema nime järgi kutsuvad meie maad kõik rahvad - kreeklased Armeniks, pärslased ja süürlased Armenikiks", tsitaadi lõpp. Armeenia rahvuskangelased ei olnud sõdalased, kellele sõda oleks olnud eluviisiks, vaid sõda oli neile pealesunnitud paratamatus.
Ka muinaskangelases Sassuuni Davidi keskseks iseloomujooneks on õiglustunne ja õilsus. Ülistatakse kangelaste ehitustööd ja õilsust. Armeenia kuningriik oli maailma esimene kristlik riik. Aastal 301 võttis kuningas Tradt vastu ristiusu, ühendades armeenlaste ajaloolise ülluse ja õilsuse ning õiglustunde kristliku kontseptsiooniga jumalinimesest, andes maailmakultuuri imelise panuse.
Mitme tuhandeaastane armeenia rahva kannatuste ajalugu jätkus ja kulmineerus 1915. aasta jubedaks genotsiidiks, mille üksikasjad on eriliselt võikad. Ükski mineviku kuritegu ei aegu inimeste teadvuses ja mälus, olgu nad tehtud, millal tahes, sest rahvad ja ajalugu on pidevalt jätkuv protsess, mil minevik üha olevikustub. Kuritegudesse suhtumises ei tohi olla kaksikmoraali. Ka sõdade võitjate kuriteod on inimsusevastased kuriteod. Rahvad õpivad elama rahus üksteise kõrval ainult siis, kui lõpeb kuritegude jaotamine halbadeks ja headeks. Kui avalikustatakse ja tunnistatakse tehtut, sõltumata tegijast. Ka Türgi, kes pürgib Euroopa Liitu, peaks juhinduma sellest. Kunagise süü tunnistamine ja kahetsus peaksid olema esimesed sammud sellel teel. Head kolleegid! Edastasin Eesti-Armeenia ühingu pöördumise Riigikogu poole. Pöördumise on koostanud ühingu liige Einar Laigna. Aitäh!
18. aprill 2005
Kaitsejõudude peainspektor, kolonel Einar Laigna, kes on ka preester, kuid hetkel ametlikult preestrina ei tööta, õnnistas esmaspäeval Sõnajalgade Tiiviku maaüksusel asuva tuulegeneraatori.
Tsitaadid:
Selle aasta algul mõistis kohus 66-aastase Geoghani ühe 10-aastase poisi ahistamise pärast kümneks aastaks trellide taha. Juristide väitel ulatub tema ohvrite arv aga 130-ni. Kuid katoliku teoloog Einar Laigna, kes on elanud korduvalt kloostrites, vaidleb vastu üldsuses levivale arvamusele, et katoliku kiriku pedofiiliapattudes on süüdi tsölibaat. «Tsölibaadis elamiseks on vaja püha vaimu ehk jumala armu abi,» lisab Laigna. «Alles siis on inimene suuteline valitsema oma loomust, natuurat [loodusjõude].»
Mida peaks aga Vatikan ette võtma laste vastu patustanud preestritega, sellele küsimusele on Laigna nägemuses vastus lihtne: «Kiriku peab tegema neist puhtaks ja kõik. Ei mingit halastust!»
''Üks terve ja elujõuline mees ei peagi homosid sallima,” arvab Kaitsejõudude peainspektor Einar Laigna. “See sallivuse jutt on teisipidi tige sallimatus selle suhtes, mis tegelikult normaalne ja loodusseadustega kooskõlas.” “Miks peab kõrvalekaldeid soosima,” põrutab Laigna. “Sellise suhtumise juures hakkame varsti lubama ka inimese abielu näiteks kitsega.”
"Lõpetage hooramine ja hakake lapsi tegema!". Einar Laigna,sõdur-preester.
"Mehe ideaal on harva leidnud endale kaunimat, stiilsemat ja jumalikule universaalsele maailmakorrale vastavamat ehtetervikut kui õrn lai pitskrae raudrüü soomusel, rüütelliku õrnuse ja lüürilisuse ning karmi mehelikkuse harmoonia. Kui tugev peab olema, et julgeda olla õrn."
Allikad: epl.ee, ohtuleht.ee, postimees.ee, riigikogu.ee,
Kust me tuleme ja kuhu läheme?
Aprilli lõpul oli keskraamatukogus külas ajaloolane, teoloog ja erukolonel Einar Laigna. Isepäiselt julge ja elutark Laigna jagas kuulajatega selgelt ja kõvahäälselt oma tõekspidamisi ning pakkus ka tavapäratuid ajalootõlgendusi.
Ta arutles, kust me, eestlased, oleme tulnud ja miks me oleme just sellised, nagu oleme. Muu hulgas kahtles ta ajaloolaste väites, et eestlased on tulnud Uuralitest. Tema näeb ühisjooni rohkem sakslastega.
Einar Laigna: „Kust me tuleme ja kuhu läheme?” Laigna seletas ka seda, miks Eesti naine välismaa meest ihkab ja Eesti mees aina paremat autot soovib osta – sest juba mõisaajal vaatas naine igatsusega tõllas sõitvat mõisnikku ja võrdles teda oma armetu mehega. Oli ju tõld iga talupoja unistus.
Lektori kandev mõte oli, et rahvas ja riigid püsivad eetikal ja usul kindlatesse väärtustesse. Kahjuks vohab meie õnnetuseks kõikjal matslus, labasus ja lodevus. Ka pole rahva seas just palju moraalse selgrooga ja tõele alati truuks jäävaid inimesi. Laigna kirjeldab: kui sa tahad jumalale meeldida, siis kaks pluss kaks on neli. Kui tahad karjääri teha, tuleb küsida: aga kui palju nõutakse? Või leiad, et praegusel ajal peab kaks pluss kaks olema seitse. Nii nimetabki ajaloolane keskaega inimkonna parimaks epohhiks, sest siis oli religioon ühiskonnas kesksel kohal ja sellega koos oli seal au ja väärikus.
Riigi juhist
Ka tõeliselt eetilist ja autoriteetset juhti Laigna tänapäeva Eestis kahjuks ei näe. Erukoloneli arvates on õige riigimees see, kellele rahvas on eesmärk, mitte vahend rikastumiseks, ja kes juhib kaptenina riigilaeva, mitte ei vaata pealt, kuidas laev põhja läheb. Ta tõi näite Hiinast, kus riigile suurt kahju tekitanud isikud hukatakse karistuseks, meil aga ei juhtu suurte varaste ja aferistidega midagi. Hiljuti esines Laigna Nõmme raadios üleskutsega, et riigiisad võiksid oma töötasust 30% anda solidaarsusfondi, kuid siiani pole keegi sellele reageerinud.
Laigna esitas küsimuse, kas Euroopa Liit on rahva või rahvas Euroopa Liidu jaoks. Muu hulgas kritiseeris lektor teravalt demokraatlikku korda, tuues näiteks Iraagi sõja, kus surutakse demokraatia sildi all sealsele rahvale oma elukorraldust ja kombeid peale. Ei lähe ju keegi meist naabrite koju korda looma sellepärast, et neil pole sellist mööblit ja selliseid raamatuid nagu meil.
Laigna leiab, et taluelu hävitamine on Eesti rahva hävitamine, sest inimese eetilist palet saab kujundada just töökasvatusega. Ta pooldab traditsioonilist peremudelit, kus isa on see, kelle sõna lapsed kuulavad.
Einar Laigna peatus ka finants- ja majanduskriisi teemal ning leidis, et selles pole midagi uut, vaid ajalugu kordub. Usun, et igaüks leidis loengut kuulates midagi, mis liigutas mõistust ja südant ning aitab paremaks inimeseks saada ja jääda. ANNE KIPPAR
j6hvi_teataja/2009_05
Kaitseväe peainspektor Einar Laigna läheb erru
Aasta lõpus erru minev kaitseväe kauaaegne peainspektor kolonelleitnant Einar Laigna sai tänutäheks senise töö eest omanimelise tulirelva.Kaitseväe juhataja Tarmo Kõuts tänas kolonelleitnant Laignat panuse eest kaitseväe peainspektoriteenistuse väljakujundamisse ning suhete loomise eest kaitseväe juhatajast ajateenijateni.Viitseadmiral Kõuts andis neljapäeval Einar Laignale kingitusena üle nimelise tulirelva, teatas kaitsejõudude peastaabi pressiesindaja.Kolonelleitnant Laigna lubas jätkata sidet kaitsejõududega. «Riigi kodanik ollakse viimase hingetõmbeni ja riigi kaitsja samuti,» ütles ta.Kolonelleitnant Laigna teenis aastatel 1994-1997 kaitsejõudude peastaabi tagalaülemana, seejärel kaitseväe juhataja nõuniku ning kaitseväe peainspektori kohusetäitjana. 2000. aastast alates oli ta kaitseväe peainspektor.1. novembrist teenib kaitseväe peainspektorina kolonelleitnant Jüri Järvelainen.
Mureliku suuga
Järgmise ettekandega esines kolonelleitnant Einar Laigna, kes edastas ka kait- seväe juhataja tervituse kokkutulnuile. Ühe varasema seminari põhjal on meile teada, et Einar Laigna on inimene, kes muretseb eestlaste ja kogu maailma tule- viku pärast. Seetõttu oligi tema ettekande teemaks Eetikakriis ühiskonnas. Tema jutt haakus eespool esineja sõnumiga. Meil praegu valitsev edukultus võib maksta meile rahvusliku eksistentsi. Nii väike rahvas ei saa teha oma panuseid kõikjale ja kummarduda pidevalt suure- mate ees. Ka pole meil vaja kellegi ees lömitada. Nii 19.sajandi kui Brežnevi- aegne venestamispoliitika tõstis just eestlaste rahvuslikku eneseteadvust. See oli nagu liikumapanevaks jõuks. Oleks meie okupeerijad jätnud alles eestlaste rahvus- likud sümbolid (sini-must-valge), siis nüüdseks oleks need rüvetatud. Omaaegse haridusministri Gretscaronkina vene propa- ganda just tõstis eestlaste patriotismi. nüüd aga läheme ise üle inglise keelele, Samas ei saa öelda, et vene ajal oli kõik halb. Haridustase oli igatahes siis parem. See, et inimene on õppinud välismaal, ei tee temast veel haritlast. Raamatuid ei asenda aga miski. Raa- matuga suhtlemine on suhtlemine suur- kujudega. Praeguses Eesti ühiskonnas võivad raamatukoguhoidjad oodata tasu oma töö eest alles taevas.
Kolonelleitnant Einar Laigna Lohkva raamatukogus
„Lapsevanemad rabavad tööd lõhkuda, katkenud on sidemed põlvkondade vahel.Raamatukogupäevade raames oli Lohkvas külas endine Eesti Kaitseväe peainspektor kolonelleitnant Einar Laigna. Paljud, kes eelnevalt laenutanud video Rein Raamatu dokumentaalfilmist “Kutse igavesse linna”, teadsid juba, et tegu on tahtejõulise, elutarga ning võrdlemisi otsekohese ütlemisega inimesega, kelle maailmavaade ei pruugi sugugi vaimustada meie uue aja juhtfiguure. Olles päeval kohtunud Kivilinna Gümnaasiumi noortega, üllatus härra Laigna siiralt, nähes meie väikeses raamarukogus nii hulgaliselt eri vanuses inimesi. Alustuseks esitasid noored etlejad pereteemalise luulekava, mis pälvis külalis(t)e silmis kiitva hinnangu. Einar Laigna tänas lapsi vägagi mõtlema- paneva eeskava eest: “Te olete ka minule täna õhtul palju õpetanud. Et ennast õdusamalt tunda, tundkem ennast siin ühtse perena...” Ja sellega oligi loodud mõtteline side külalise ja publiku vahel. Edasi kulges vestlus pereteemadelt eetikaga seotud probleemidele ning seo- ses sellega meie tänapäeva ühiskonnas valitsevatele väärtushinnangutele. Meie ebajumalateks on saanud ostu- keskused, nendes toimuv melu. Meie toi- dulaual on tihti rämpstoit, joogiks Coca- cola või muu tervist kahjustav jook. Noored lõnguvad mööda linna ringi, sest teha pole midagi. Kui tahad midagi saada, siis maksa! Selline on aja märk. Lapsevanemad rabavad tööd lõhkuda, katkenud on sidemed põlvkondade va- hel. Kust on me juured tegelikult pärit, seda noored tegelikult ei tea või ei tahagi teada. See pole lihtsalt moes ehk “in”. Inglise keelest tulnud parasiitväljendid on risustamas meie igapäevast kõnekeelt. Meie noorte meeste tervis on aastatega kehvemaks jäänud, nii et paljud neist ei saa kaitseväeteenistust läbi teha. Kuulda- vasti plaanitsetakse tulevikus üle minna palgaarmeele. Kellele ja miks seda kallist palgasõdurite ülalpidamist maksumaks- jate kulul vaja on, jääb mõistetamatuks. Kuhu jääb siis Eesti rahva isamaa- armastus, meie legendaarne Balti kett, kus kõik käest kinni hoides lubasid võidelda Eesti Vabariigi eest. Kas tulevikus palgaarmee kaitseb meie rahva huve või on ohu korral lood teisiti? Mitte küll kõik, aga paljud noored ei tea, mida nad elult ootavad, kuhu nad ta- havad välja jõuda, neil puudub sihtmärk. Vaid ihalus materiaalsete hüvede järele ei too rikkust meie õuele. Vaja on õppida tööd tegema ja seda ka austama. Vaja on austada perekonda, oma ema, emakeelt… Senikaua, kuni on püsti eesti koda, on tugev eesti pere, senikaua püsib ka Eesti riik ning rahvas. Ja nii lihtsad need sõnad (ongi) olidki! Minul kui üritusel osalejal oli siiras rõõm näha, kuidas rahva silmad särasid külalisele küsimusi esitades ning innukalt vastuseid kuulates. Inimesed said sellest üritusest täiusliku elamuse. Einar Laigna abikaasaga tänasid rah- vast lahke vastuvõtu eest ning avaldasid vargsi lootust, et see kohtumine ei jää viimaseks. Raamatukogu aknast paistev Juhani Puukool on laiendamas oma valdusi. Tea-des härra Laigna huvi rooside jt. taimede vastu, on tagasitulekuks igati sobilik aeg juba tuleva aasta kevadel. Malle Karabelnik,Lohkva Noortekeskuse juhataja.
Eesti-Armeenia Ühingu (E.Laigna) pöördumine seoses armeenlaste vastase genotsiidi 90 aastapäevaga
Austatud proua esimees, head kolleegid! Eesti-Armeenia parlamendirühma esimehena edastan Eesti-Armeenia ühingu pöördumise Eesti Vabariigi Riigikogu poole seoses armeenia rahva vastu 90 aastat tagasi türklaste poolt toimepandud genotsiidiga.
Selles pöördumises öeldakse nii. Armeenia rahva ajalugu ulatub tekkeloo algusesse. V sajandi Armeenia ajaloolane Ovzez Porenatsi paneb oma Armeenia ajaloos kirja iidsed muistendid oma rahva ajaloolisest mälust. Armeenia rahva muinasisa Haik kehastab rahvuskangelasena oma rahvast. Haik ei olnud elukutseline sõdalane, ta sellealased kangelasteod on vaid kaitseks põhitegevusele - ehitamisele. Haik on eelkõige ehitusmeister, avaramalt öeldes kultuuri ehitusmeister ja tema ehitus formeerub ajaloos Inaia ehk Urartu riigina IX sajandil enne Kristust. Vägilane Haik kuulus hiidude hõimu, kes said alguse jumalatest. Hiiud ehitasid Paabeli torni ja sellele järgnevas segaduses läks Haik oma poegade ja tütardega ning tema hõimuga liitunud rahvaga põhjapoole Ararati mäge Ararati maale ja hakkas elama tasandikul Vani järvest lõunapool. Ka Haiki järglast Arami iseloomustab rahvapärimus, kui, siin algab tsitaat, "tööd ja isamaad armastavat meest, kes pigem isamaa eest sureb, kui näeb, kuidas võõramaalased selle jalge alla tallavad ja tema veresugulasi käsutavad. Tema nime järgi kutsuvad meie maad kõik rahvad - kreeklased Armeniks, pärslased ja süürlased Armenikiks", tsitaadi lõpp. Armeenia rahvuskangelased ei olnud sõdalased, kellele sõda oleks olnud eluviisiks, vaid sõda oli neile pealesunnitud paratamatus.
Ka muinaskangelases Sassuuni Davidi keskseks iseloomujooneks on õiglustunne ja õilsus. Ülistatakse kangelaste ehitustööd ja õilsust. Armeenia kuningriik oli maailma esimene kristlik riik. Aastal 301 võttis kuningas Tradt vastu ristiusu, ühendades armeenlaste ajaloolise ülluse ja õilsuse ning õiglustunde kristliku kontseptsiooniga jumalinimesest, andes maailmakultuuri imelise panuse.
Mitme tuhandeaastane armeenia rahva kannatuste ajalugu jätkus ja kulmineerus 1915. aasta jubedaks genotsiidiks, mille üksikasjad on eriliselt võikad. Ükski mineviku kuritegu ei aegu inimeste teadvuses ja mälus, olgu nad tehtud, millal tahes, sest rahvad ja ajalugu on pidevalt jätkuv protsess, mil minevik üha olevikustub. Kuritegudesse suhtumises ei tohi olla kaksikmoraali. Ka sõdade võitjate kuriteod on inimsusevastased kuriteod. Rahvad õpivad elama rahus üksteise kõrval ainult siis, kui lõpeb kuritegude jaotamine halbadeks ja headeks. Kui avalikustatakse ja tunnistatakse tehtut, sõltumata tegijast. Ka Türgi, kes pürgib Euroopa Liitu, peaks juhinduma sellest. Kunagise süü tunnistamine ja kahetsus peaksid olema esimesed sammud sellel teel. Head kolleegid! Edastasin Eesti-Armeenia ühingu pöördumise Riigikogu poole. Pöördumise on koostanud ühingu liige Einar Laigna. Aitäh!
18. aprill 2005
Kaitsejõudude peainspektor, kolonel Einar Laigna, kes on ka preester, kuid hetkel ametlikult preestrina ei tööta, õnnistas esmaspäeval Sõnajalgade Tiiviku maaüksusel asuva tuulegeneraatori.
Tsitaadid:
Selle aasta algul mõistis kohus 66-aastase Geoghani ühe 10-aastase poisi ahistamise pärast kümneks aastaks trellide taha. Juristide väitel ulatub tema ohvrite arv aga 130-ni. Kuid katoliku teoloog Einar Laigna, kes on elanud korduvalt kloostrites, vaidleb vastu üldsuses levivale arvamusele, et katoliku kiriku pedofiiliapattudes on süüdi tsölibaat. «Tsölibaadis elamiseks on vaja püha vaimu ehk jumala armu abi,» lisab Laigna. «Alles siis on inimene suuteline valitsema oma loomust, natuurat [loodusjõude].»
Mida peaks aga Vatikan ette võtma laste vastu patustanud preestritega, sellele küsimusele on Laigna nägemuses vastus lihtne: «Kiriku peab tegema neist puhtaks ja kõik. Ei mingit halastust!»
''Üks terve ja elujõuline mees ei peagi homosid sallima,” arvab Kaitsejõudude peainspektor Einar Laigna. “See sallivuse jutt on teisipidi tige sallimatus selle suhtes, mis tegelikult normaalne ja loodusseadustega kooskõlas.” “Miks peab kõrvalekaldeid soosima,” põrutab Laigna. “Sellise suhtumise juures hakkame varsti lubama ka inimese abielu näiteks kitsega.”
"Lõpetage hooramine ja hakake lapsi tegema!". Einar Laigna,sõdur-preester.
"Mehe ideaal on harva leidnud endale kaunimat, stiilsemat ja jumalikule universaalsele maailmakorrale vastavamat ehtetervikut kui õrn lai pitskrae raudrüü soomusel, rüütelliku õrnuse ja lüürilisuse ning karmi mehelikkuse harmoonia. Kui tugev peab olema, et julgeda olla õrn."
Allikad: epl.ee, ohtuleht.ee, postimees.ee, riigikogu.ee,