Ühes riigis elav rahvas on selle riigi kodanikkond või ka mittekodanikest inimesed, kelle elu ja saatus on seotud antud riigiga. Sellel riigil peab olema juht, kes esindab üldist hüvet ja üldine hüve tähendab sotsiaalsete probleemide lahendamist nende tervikus. Tasakaalustatud areng tähendab, et alati peetakse silmas kõige olulisemat, mida kõik teised valdkonnad peavad teenima.
Vastuvaidlematu majanduskasv ja areng Eesti Vabariigis on paraku saavutatud ränga hinnaga – sellele püüeldes on ohvriks toodud mitte ainult sageli eetikaprintsiibid, vaid ka rahva füüsiline eksistents. Küsimus on väga lihtne: kas me ohverdame rahva taotletava heaolu altarile või on prioriteediks Eesti põhiseaduses fikseeritu: “rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade”.
Vastuvaidlematu majanduskasv ja areng Eesti Vabariigis on paraku saavutatud ränga hinnaga – sellele püüeldes on ohvriks toodud mitte ainult sageli eetikaprintsiibid, vaid ka rahva füüsiline eksistents. Küsimus on väga lihtne: kas me ohverdame rahva taotletava heaolu altarile või on prioriteediks Eesti põhiseaduses fikseeritu: “rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade”.
Seega on rahvus ja kultuur prioriteedid ja majandus nende teener. Põhiseadus sätestab veel, et see peab toimuma õiguses ja õigluses, mis tähendab ju üldist hüvet ehk sotsiaalse õigluse kehtestada püüdmist ja kehtestamist. Aga rahvas koosneb rahvustest ning õiglus ja õigus tähendavad seda, et iga rahvusgrupp omab lisaks sotsiaalsetele õigustele kindlasti õigust oma kultuurile, keelele ja identiteedile. Eesti riigi põhiseadus peab tagama seda kõikidele ja Eesti rahvuse ning kultuuri säilimiseks väga kaunilt Eesti riigis respekteeritakse seda rahvusgruppide õigust oma identiteedile.
Rahval on juht ja rahvusel isa, seega kogu rahva kui suure perekonna ühendaja positsioon ühiskonnas on ülimalt oluline. President peab esindama kogu oma rahvast tervikuna, selles ei väljendu mitte ainult poliitiline tarkus, vaid see on osa kultuurist. Seega peab rahvas saama valida endale presidenti. Demokraatia on rahva võim – õigust valida riigi esimest meest ei saa iialgi rahvalt usurpeerida.
Praeguses presidendivalimise inetuks ja teravaks läinud kampaanias on rahvas paraku passiivne pealtvaataja.
Erakonnapoliitika ja demokraatia
Juba muistses Hellases kogeti, et erakondade poliitika kipub grupihuvisid üldisest hüvest kõrgemale seadma, mis omakorda lõhestab rahva ühtsust, ja kui vanu kreeklasi tsiteerida, siis erakonnapoliitika pidi hävitama demokraatia ja lõppema despootiaga.
Presidendikandidaadid, keda pooldavad ühed või teised erakonnad, ei tohiks olla erakonna presidendikandidaadid, vaid rahva kandidaadid. Seega tuleb erakondade esitatud presidendikandidaatide puhul vahet teha, kas esitatud kandidaadil on rahva mandaat, heakskiit ja lõppude lõpuks inimlikus elus nii vajalik armastus, või esindab kandidaat gruppide huve, kelle oma huvid on seotud tugevate väliste mõjutustega.
Erakonnad, kes toetavad rahva kandidaati, seisavad sotsiaalse õigluse ja tasakaalustatud arengu eest, mis sisepingete vältimiseks riigis on ülimalt olulised. Seega lähtuvalt reaalsest olukorrast, et meil on erakondlik ja esindusdemokraatia, on praegune president Arnold Rüütel kui nende väärtuste esindaja läbi väga pika ja keeruka aja olnud oskuslik nende eest seisja. Eesti presidendiks saab olla ainult inimene, kes on läbi erinevate ja raskete aegade tulnud koos oma rahvaga ja nendes olukordades teinud parimat võimalikku oma rahva heaks.
Härra Arnold Rüütel on Eesti Vabariigi president, ta on meie rahva ja riigi ikoon. Isiku väärikus ja omadused vastavad sellele. Presidendivalimise kampaanias on aga ületatud kõik viisakuse piirid, ametis oleva presidendi mõnitamine on muutunud kogu rahva ja riigi mõnitamiseks.
Selle kõige ilmekamaks näiteks on arst, kes jõhkralt rikkudes mitte ainult väärikusprintsiipe, vaid ka arstieetikat, sunnib küsima: kas nimetatud meediku puhul on tegemist tõsiste mäluhäiretega, et on võimalik unustada arstivannet, või tuleks hoopis küsida, kui suur on alatuse hind. Selge on see, et arst, kes nii jõhkralt oma elukutse eetikat ja ametivannet rikub, ei saa ka oma erialalisest pädevusest hoolimata jätkata arstina. Rääkimata kõigist viisakusnormidest, on äärmiselt inetu püüda presidenti mõnitada, kõneldes tema eluaastatest ja keeleoskusest. Kõigepealt on vanusest sõltuvad omadused äärmiselt individuaalsed ja tõeline riigimehe vanus ongi seitsme-kaheksakümne juures. See on aeg, mil mees kogu elukogemusliku ja intellektuaalse küpsuse saab muudest teguritest segamatult pühendada aate teenimisele.
Mis puutub keeleoskusesse, siis rahvuskeele kasutamine välisriikide esindajatega suheldes on oma riigi eneseväärikuse hoidmine ja nii mõistab seda ka rahvusvahelise suhtluse etikett. Meil oleks vaja vabaneda rahvuslikust alaväärsuskompleksist, mille kohaselt vaid võõrkeeled on peened.
Ja olgu lühidalt ära öeldud, et laste pidu Kadriorus, mida püüti võimendada presidendivastases kampaanias, oli presidendi lastelaste naiivsust ära kasutav tellimustöö. Kõikidele otsimistele vaatamata ei leita midagi kompromiteerivat Arnold Rüütli suhtes.
Süümepiinadeta
Kui keegi võib süümepiinadeta oma rahvale näkku vaadata, siis see on meie president Arnold Rüütel. Meie rahvas on maarahvas ja Rüütli tegevus Nõukogude ajal Eesti põllumajanduse heaks on temapoolne eriline teene oma rahva ees: hoida meie juuri oma kodumaa mullas.
Juht peab olema oma rahva kontsentraat, esindama oma rahva parimaid omadusi, mis meie ajaloolises ruumis ja poliitilistes olukordades on aidanud meil iseendaks jääda. Ärgu häirigu meid sõna “suur juht”, saagem suurusest õigesti aru. Suurus on armastada oma maad, armastada oma rahvast ning vastutustundest ja armastusest oma rahva vastu ajendatult olla valmis veel kord kandma presidendi vastutuskoormat ajal, mil temale antud omadusi on nii hädasti vaja.
Eesti rahval on õigus valida endale oma president. Erakonnad, kes esitavad Arnold Rüütli presidendikandidaadiks, esindavad kõige rohkem kogu rahva huve. Me ei vali presidenti ühelegi teisele riigile, Eesti president olgu Eesti Rahva President.
24.08.2006
www.maaleht.ee
Rahval on juht ja rahvusel isa, seega kogu rahva kui suure perekonna ühendaja positsioon ühiskonnas on ülimalt oluline. President peab esindama kogu oma rahvast tervikuna, selles ei väljendu mitte ainult poliitiline tarkus, vaid see on osa kultuurist. Seega peab rahvas saama valida endale presidenti. Demokraatia on rahva võim – õigust valida riigi esimest meest ei saa iialgi rahvalt usurpeerida.
Praeguses presidendivalimise inetuks ja teravaks läinud kampaanias on rahvas paraku passiivne pealtvaataja.
Erakonnapoliitika ja demokraatia
Juba muistses Hellases kogeti, et erakondade poliitika kipub grupihuvisid üldisest hüvest kõrgemale seadma, mis omakorda lõhestab rahva ühtsust, ja kui vanu kreeklasi tsiteerida, siis erakonnapoliitika pidi hävitama demokraatia ja lõppema despootiaga.
Presidendikandidaadid, keda pooldavad ühed või teised erakonnad, ei tohiks olla erakonna presidendikandidaadid, vaid rahva kandidaadid. Seega tuleb erakondade esitatud presidendikandidaatide puhul vahet teha, kas esitatud kandidaadil on rahva mandaat, heakskiit ja lõppude lõpuks inimlikus elus nii vajalik armastus, või esindab kandidaat gruppide huve, kelle oma huvid on seotud tugevate väliste mõjutustega.
Erakonnad, kes toetavad rahva kandidaati, seisavad sotsiaalse õigluse ja tasakaalustatud arengu eest, mis sisepingete vältimiseks riigis on ülimalt olulised. Seega lähtuvalt reaalsest olukorrast, et meil on erakondlik ja esindusdemokraatia, on praegune president Arnold Rüütel kui nende väärtuste esindaja läbi väga pika ja keeruka aja olnud oskuslik nende eest seisja. Eesti presidendiks saab olla ainult inimene, kes on läbi erinevate ja raskete aegade tulnud koos oma rahvaga ja nendes olukordades teinud parimat võimalikku oma rahva heaks.
Härra Arnold Rüütel on Eesti Vabariigi president, ta on meie rahva ja riigi ikoon. Isiku väärikus ja omadused vastavad sellele. Presidendivalimise kampaanias on aga ületatud kõik viisakuse piirid, ametis oleva presidendi mõnitamine on muutunud kogu rahva ja riigi mõnitamiseks.
Selle kõige ilmekamaks näiteks on arst, kes jõhkralt rikkudes mitte ainult väärikusprintsiipe, vaid ka arstieetikat, sunnib küsima: kas nimetatud meediku puhul on tegemist tõsiste mäluhäiretega, et on võimalik unustada arstivannet, või tuleks hoopis küsida, kui suur on alatuse hind. Selge on see, et arst, kes nii jõhkralt oma elukutse eetikat ja ametivannet rikub, ei saa ka oma erialalisest pädevusest hoolimata jätkata arstina. Rääkimata kõigist viisakusnormidest, on äärmiselt inetu püüda presidenti mõnitada, kõneldes tema eluaastatest ja keeleoskusest. Kõigepealt on vanusest sõltuvad omadused äärmiselt individuaalsed ja tõeline riigimehe vanus ongi seitsme-kaheksakümne juures. See on aeg, mil mees kogu elukogemusliku ja intellektuaalse küpsuse saab muudest teguritest segamatult pühendada aate teenimisele.
Mis puutub keeleoskusesse, siis rahvuskeele kasutamine välisriikide esindajatega suheldes on oma riigi eneseväärikuse hoidmine ja nii mõistab seda ka rahvusvahelise suhtluse etikett. Meil oleks vaja vabaneda rahvuslikust alaväärsuskompleksist, mille kohaselt vaid võõrkeeled on peened.
Ja olgu lühidalt ära öeldud, et laste pidu Kadriorus, mida püüti võimendada presidendivastases kampaanias, oli presidendi lastelaste naiivsust ära kasutav tellimustöö. Kõikidele otsimistele vaatamata ei leita midagi kompromiteerivat Arnold Rüütli suhtes.
Süümepiinadeta
Kui keegi võib süümepiinadeta oma rahvale näkku vaadata, siis see on meie president Arnold Rüütel. Meie rahvas on maarahvas ja Rüütli tegevus Nõukogude ajal Eesti põllumajanduse heaks on temapoolne eriline teene oma rahva ees: hoida meie juuri oma kodumaa mullas.
Juht peab olema oma rahva kontsentraat, esindama oma rahva parimaid omadusi, mis meie ajaloolises ruumis ja poliitilistes olukordades on aidanud meil iseendaks jääda. Ärgu häirigu meid sõna “suur juht”, saagem suurusest õigesti aru. Suurus on armastada oma maad, armastada oma rahvast ning vastutustundest ja armastusest oma rahva vastu ajendatult olla valmis veel kord kandma presidendi vastutuskoormat ajal, mil temale antud omadusi on nii hädasti vaja.
Eesti rahval on õigus valida endale oma president. Erakonnad, kes esitavad Arnold Rüütli presidendikandidaadiks, esindavad kõige rohkem kogu rahva huve. Me ei vali presidenti ühelegi teisele riigile, Eesti president olgu Eesti Rahva President.
24.08.2006
www.maaleht.ee