Väljaõppesektsiooni ülem, kapten Märt Plakk viis sümboolse mõõga, mis hakkab tulevikus koos lipuga saatma kõiki väljaõppekeskuse pidulikke sündmusi, rivi eest läbi aukohale.Eilsel Viru üksik-jalaväepataljoni pidulikul rivistusel andis kaitseväe peainspektor, kolonelleitnant Einar Laigna väljaõppekeskusele üle omasepistatud mõõga.
Kolonelleitnant Einar Laigna, kelle valmistatud mõõk on koopia 12.-13. sajandi Euroopa rüütlimõõgast, ütles, et mõõga kinkimisega tunnustatakse väeosa, mis annab ajateenijatele head väljaõpet. "Kui kaitseväe loomise algaastatel olid peamised majandusküsimused – et ajateenijatel oleks, kus elada ja mida jalga panna –, siis nüüd on pearõhk hea tasemega väljaõppel ja haritud ohvitseridel," rääkis Laigna.
Kolonelleitnant Einar Laigna, kelle valmistatud mõõk on koopia 12.-13. sajandi Euroopa rüütlimõõgast, ütles, et mõõga kinkimisega tunnustatakse väeosa, mis annab ajateenijatele head väljaõpet. "Kui kaitseväe loomise algaastatel olid peamised majandusküsimused – et ajateenijatel oleks, kus elada ja mida jalga panna –, siis nüüd on pearõhk hea tasemega väljaõppel ja haritud ohvitseridel," rääkis Laigna.
Mõõk on kolonelleitnandi kinnitusel relvade kuningas, õiglane relv, mille käsitsemine nõuab oskusi. "Just seetõttu on mõlemad kaheteralise mõõga küljed teravaks lihvitud. Viimase teritamise ajal on mõõgameister iga kord ka oma käed veriseks saanud. See näitab, et relvad on verejanulised ja nendega tuleb oskuslikult ümber käia," lisas ta. Kingitud mõõk pole mitte suveniir, vaid relv.
Viru üksik-jalaväepataljoni ülema, major Neeme Kaarna sõnul hakatakse mõõka kasutama kõikidel väljaõppekeskuse pidulikel üritustel koos väeosa lipuga. "Lööme õppurid mõõgaga allohvitserideks ja hakkame selle all sõdurivannet vastu võtma," kinnitas Kaarna.
Mõõga tera on legeeritud terasest, käepide on palisandrist ja mustast tammepuust. Mõõga ühele küljele on graveeritud "4. JVR", mis tähistab Viru pataljoni ajaloolist eelkäijat – 4. jalaväerügementi. 1917. aastal loodud rügement paiknes pärast ümberformeerimist Jõhvis nüüdse Viru üksik-jalaväepataljoni asukohas. Viru pataljoni peetakse neljanda rügemendi traditsioonide pärijaks ja seda tähistab ka mõõga teisele küljele kirjutatud “VP” – Viru pataljon.
Mõõga on saanud suurem osa Eesti väeosadest. Ilma on veel Pärnu üksik-jalaväepataljon, Tapa väljaõppekeskus ja Scoutspataljon, kes kindlasti ka oma mõõga saavad.
Piduliku rivistusega saatis Viru üksik-jalaväepataljon reservi ka ajateenijad ning jagas tänukirju nii eeskujuliku teenistuse eest terve ajateenistuse vältel kui ka reedel lõppenud maaväe suurõppusel "Kevadtorm."
www.err.ee
Viru üksik-jalaväepataljoni ülema, major Neeme Kaarna sõnul hakatakse mõõka kasutama kõikidel väljaõppekeskuse pidulikel üritustel koos väeosa lipuga. "Lööme õppurid mõõgaga allohvitserideks ja hakkame selle all sõdurivannet vastu võtma," kinnitas Kaarna.
Mõõga tera on legeeritud terasest, käepide on palisandrist ja mustast tammepuust. Mõõga ühele küljele on graveeritud "4. JVR", mis tähistab Viru pataljoni ajaloolist eelkäijat – 4. jalaväerügementi. 1917. aastal loodud rügement paiknes pärast ümberformeerimist Jõhvis nüüdse Viru üksik-jalaväepataljoni asukohas. Viru pataljoni peetakse neljanda rügemendi traditsioonide pärijaks ja seda tähistab ka mõõga teisele küljele kirjutatud “VP” – Viru pataljon.
Mõõga on saanud suurem osa Eesti väeosadest. Ilma on veel Pärnu üksik-jalaväepataljon, Tapa väljaõppekeskus ja Scoutspataljon, kes kindlasti ka oma mõõga saavad.
Piduliku rivistusega saatis Viru üksik-jalaväepataljon reservi ka ajateenijad ning jagas tänukirju nii eeskujuliku teenistuse eest terve ajateenistuse vältel kui ka reedel lõppenud maaväe suurõppusel "Kevadtorm."
www.err.ee