Einar Laigna eluloost
Eesti kaitseväe üks omanäolisemaid ohvitsere (aastast 2005 erus) Einar Laigna sündis 8. juulil 1937 Tallinnas. Mühlenbachide suguvõsast pärit isa Gustav äratas Einaris juba lapsepõlvest huvi ajaloo vastu, lauljast ja klaverimängijast ema Nelly aga tegi poisi tuttavaks muusikamaailmaga.
Aastail 1946-52 õppis Laigna Tallinna 27. Mittetäielikus keskkoolis Rahumäel, seejärel jätkas kuni 1957. aastani Tallinna Kommunaalehitustehnikumis. Tehnikumi lõpetamisel läks Laigna tööle Kinematograafia Peavalitsuse Töökotta metallitööliseks; samast aastast hakkas ta spordiühingu "Spartak" raskejõustikusaalis lääne kulturistide metoodika kohaselt oma lihaseid harjutama. Laignat on peetud Eesti esimeseks kulturistiks, kes pärast II maailmasõda aegu oma keha arendamisel süsteemselt töötas. Tema ideaaliks oli Antiik-Kreeka filosoof-atleet.
Ta on ka kuulsa Eesti maadleja Aleksander Aberg'i sugulane, ja teadis juba noorena lugusid maadlejatepaarist Aberg'ist ja Georg Lurich'ist. Georg Lurich'it peab ta Eesti olulisemaks raskejõustiklaseks, kelle panust Eesti spordi- ja kultuuriellu tuleks rohkem hinnata.
1959. aastal kutsuti Laigna Tallinna II internaatkooli metallitöö õpetajaks; neil aegadel hakkas avalduma ta sepatööanne, mis pärines emapoolselt vanaisalt. Kehalise treeningu ja sepatöö kõrval sai tollal Laigna vaimseks huviks filosoofia. Aastail 1962-64 tudeeris Laigna oma koolmeistritöö kõrvalt filosoofiat koguni Marksismi-leninismi õhtu-ülikoolis. Noil otsinguaegadel abiellus Laigna 1962. aastal Maimu Endrikson'iga, kellega 1966 sai poja Hando.
1964. aasta paiku süvenes Laigna põhjalikult Piiblisse, mis muutis kogu ta järgnevat elukäiku. 1965. aastast hakkas Laigna õppima Usuteaduste Instituudis Tallinnas, mis valmistas ta ette Evangeelse Luterliku Kiriku teoloogiks. Õpingud Usuteaduste Instituudis lõpetas Laigna 1972, aasta hiljem jätkas ta oma usualaseid õpinguid Leedus.
Järgnenud aastad tõid Laignale äratundmise, et õigem Jumala ja maailma asjade mõistmine käib läbi katoliikluse. Laigna süüvis algkristluse probleemidesse ning 1980. aastal tõi väitekiri "Constantinus Suur ja Milano 313. a. edikt. Bütsantsluse alused". 1980. aasta 31. detsembril pühitseti Laigna Rooma Katoliku idariituse preestriks.
1982. aastast sai Laignast Rooma Katoliku Kiriku vabakutseline õpetlane. Bütsantsi kultuuri uurimisel elas ta pikemaid aegu Armeenias. 1988. aastast õppis Laigna periooditi Roomas ja Švetsis, spetsialiseerudes keskaja problemaatikale.
Nõukogude Liidu lagunemisaeg tõi Laignale, nagu paljudele teistelegi eesti meestele ja naistele, lootuse tõelise eneseteostuse võimalikkusest. 1989. aastast hakkas ta vastloodud Humanitaarinstituudis õpetama kiriku ajalugu, keskaja kultuuri ja dogmaatikat. Taastunud Eesti Vabariigis vajati Laigna teadmisi ning õppejõutalenti ka Tallinna Pedagoogikaülikoolis, Kõrgemas Kommertskoolis ja Kõrgemas Sõjakoolis; neist esimeses õpetas ta keskaja kultuuri, teises kultuuride tüüpe ja kolmandas ohvitseri eetikat. Lisandus õppejõutöö Kunstiakadeemias, kus Laigna õpetas esteetikat.
Harrastades juba aastakümneid sepatööd, söandas Laigna alles 1999. aastal valmistada esimese rüütlimõõga, andes endale aru, et sellise relva valmistamine esitab meistrile erilisi nõudeid. Laigna tehtud mõõk on kingitud ka Eesti Vabariigi presidendile Arnold Rüütlile.
Huvi sõjaajaloo vastu viis Laigna 15. juunist 1993 Kaitseliitu, kus ta Tallinna maleva lahingurühmas sai sõjalise väljaõppe. 1994. aasta alul kutsus tollane kaitseväe juhataja kindralmajor Einseln Laigna Kaitsejõudude Peastaabi tagalaülemaks; ülendades ta sama aasta 17. jaanuarist leitnandiks. Samas ametis olles tõusis Laigna 1995. aasta 20. juunil kapteniks. 1997. aastal kutsus uus kaitseväe juhataja kindralmajor Johannes Kert Laigna endale nõunikuks ja määras ta ühtlasi peainspektori kt-ks. Neis ameteis olles tõusis Laigna 21. veebruaril 1999 majoriks. Aastal 2000 kinnitati Laigna täieõiguslikuks kaitseväe peainspektoriks ja 14. veebruarist 2003 ülendati ta kolonelleitnandiks.
Kümme aastat teenistust Eesti kaitsejõududes on Laignale toonud 10 militaar-aumärki, neile lisanduvad kolm aumärki tsiviilteenete eest.
Laigna ja EELK peapiiskop Andres Põder. (mil.ee) Oma teenistuses ja uurimistöös kasutab Laigna kümmekonda Euroopa keelt, milliste hulgas on ladina, vana-kreeka ja vana-slaavi keel. Laigna on keskaja uurimise ühingu "Studium Medievale" asutaja ja Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi liige; vahetevahel laulab ta "Hoitus Musicuse" Herodese mängus. Viimased 13 aastat on Laigna olnud Dominiiklaste III Ordu liige.
Laigna on olnud ka Peastaabi Ohvitseridekogu, Eesti Reservohvitseride Kogu esimees.
Laigna esineb Nõmme Raadios. Samuti esineb ta loengutega, on paljude seltside ja organisatsioonide liige.
M. Õun; A: E. Laigna Curriculum Vitae; Einar Laigna - rooma katoliku preester. "Uus Pilk" nr. 3 1992.
Einar Laigna ei ole ainuüksi silmapaistev (eru)sõjaväelane, vaid ka andekas teoloog, ajaloolane (medievist) ja käsitöömeister. Lisaks sellele said Eesti Humanitaarinstituudis tema käe all põhjalikud filosoofilis-teoloogilised teadmised mitmed noorema põlvkonna kiriku- ja ühiskonnategelased. Ka on Laigna olnud Lääne kristlik-katoliikliku traditsiooni vankumatu kaitsja Eestis. Tema põhimõttekindlusest oleks paljudel eeskuju võtta.
Einar Laigna on olnud alati veendunud rahvuslane ja usun, et kellelgi pole alust kahelda tema riigitruuduses. Sõjaväelane ei saa olla pehme iseloomuga kosmopoliit. Preester ei saa olla inimene, kes ei järgi kristliku kiriku õpetust. Laigna on mõlemad jooned endas meisterlikult ühendanud. Ka demokraatlik sõjavägi vajab tugevaid isiksusi ja juhte, kes Laigna kahtlemata on. Peapsühholoogina aitas ta paljusid noori sõdureid, kes Eesti demokraatlikus sõjaväes probleemide küüsi on sattunud.
Einar Laigna vaimuelu on olnud vaimuvalguse allikaks paljudele noortele ülikoolides, kogudustes, sõjaväes. Usun, et ta on suutnud nendes inimestes kasvatada ja kinnistada traditsioonilisi väärtusi ning voorusi. Laigna elutöö vajaks kahtlemata rohkem valgustamist, kui seda siiani tehtud on, et tunnustada tema tööd mehelike väärtuste, kristliku lääne kultuuri ja religiooni kinnistamise ja propageerimise vallas. (Toomas Schvak)
Einar Laigna jumaldab keskaega
Kolleegid kaitsejõudude peastaabist kinnitavad, et üks on kindel - kui Einar Laigna viib läbi ametkondlikku juurdlust, siis ei suuda mitte keegi teda mõjutada. "Ta ei tee tööd formaalselt, vaid südamega," ütleb ajalooprofessor ja eruohvitser Rein Helme.
Tahtejõulise lõuajoone ning palja pealaega Laignat hüütakse tagaselja duce'ks või Mussoliniks. Einar Laigna on mees, kes suudab end vihkama panna inimesed, keda ta pole kunagi kohanud. Kirjanik Ain Kaalep on presidendile saatnud hulga kirju, et see Laignale aukõrgendust ei annaks. Niivõrd vastukarva olid literaadile tema mõtteavaldused.
Muuhulgas on Laigna näiteks veendunud, et demokraatia asemel on palju efektiivsem riigikord monarhia. Medievisti ja teoloogina peab ta keskaega inimkonna parimaks epohhiks - siis oli religioon ühiskonnas kesksel kohal, sellega koos au ja väärikus.
Kaitsejõudude peastaabis teeninud Soome kolonel Martti Lukkari kirjutas koju naastes oma mälestusteraamatus, et ei saa aru, kuidas Laigna-sarnased inimesed sõjaväkke pääsevad. Mõni aasta tagasi arutlenud Laigna näiteks ühe kultuuriürituse after-party'l tõsiselt, mitme Makarovi püstoli tulejõust piisaks Eestis riigipöörde korraldamiseks. Ise meenutab ta, et rääkis hoopis, et madala kaitsetahtega Eesti on vallutatav üheainsa pataljoniga.
Einar Laigna, kes on tuntud oma kõuehääle ja valusa ütlemise poolest, korjab vaenlasi just oma terava keele tõttu. "Tegemist on inimesega, kellel on suurepärane tabav ütlus. Nii teravat keelt polegi ma ühelgi inimesel kohanud nagu temal," seletab filosoof Mart Raukas. "Tema naljad on piitsahoobid, mis löövad kümnesse."
"Kellel pole vaenlasi, see polegi kellegi mees," resümeerib Laigna ise.
Vaatamata soliidsele vanusele on Laigna raudse tervisega ja silmapaistvalt heas füüsilises vormis. "Ma olen 63 aastat noor ja näen iga päev enda ümber 30aastaseid rauku," kostab Laigna ise. Enda sõnul 1960ndatel esimesena Eestis tõsiselt kulturismiga tegelema hakanud mees armastab tänini spartalikke eluviise ja räägib vaimustunult sõpradele talvel metsas ööbimise võludest. Sõber Raukasega võtab ta tänini ette pikki jalgrattasõite, kus spordiga kaasneb filosoofiline vestlus. Laigna salaarmastus on ratsutamine.
Juba 1957. aastal levitas Einar Laigna atleetvõimlemise harjutusi oma treeningukaaslaste seas Tallinna "Spartaki" raskejõustikumajas. Tema eeskujule järgnesid A. Laev, P. Lillep, K. Savi jt.
Pärast Tallinna polütehnikumi lõpetamist teenis Einar Laigna elatist metallitöölise ja õpetajana. Kulturismi kõrvalt luges ta teoloogia ja filosoofia raamatuid, kuni otsustas astuda Usuteaduste Instituuti. Ta pühitseti vaimulikuks ja suunati Märjamaa koguduse hingekarjaseks.
Kuid Laignale hakkas meeldima jõulisem ja pikema ajaloolise traditsiooniga katoliiklus. Moskva olümpiamängude ajal sai temast põrandaaluses seminaris Leedus katoliku preester. Rooma kirik saatis ta eriülesannetega misjonäriks Armeenia mägedesse, kus ta elas vahelduva eduga kokku viis aastat.
Tänapäeval hoiab Laigna enamikust Eesti katoliiklastest eemale. Sõdur-preester Laigna esindab katoliikluse konservatiivset ja traditsioonilist joont ning on kirikus - nagu seda praktiseeritakse siin ja praegu - pettunud. "Katoliku kiriku väikekodanlik seltskond ei salli niivõrd jõulist isikut," nendib ise pikka aega katoliiklane olnud Raukas.
Hoolimata konfliktsest mainest on peainspektor Laigna üks stabiilsema karjääriga kõrgametnikke kaitseväes. Laigna militaarkarjäär algas Kaitseliidust, kus ta armastas kanda laigulist moondamisülikonda ja sõjaka kaldenurgaga musta baretti. Kui ta Johannes Kerdi tuules kaitseväe peastaapi kutsuti, ei kiirustanud Laigna kamoflaazhikostüümist loobumisega. Lõpuks soovitati tal sõbralikult tavamundrit kanda.
Munder on asi, mille nimel Laigna võiks elu anda. Mõnede arvates on ta lihtsalt edev. Laigna oli 1988. aastal üks Eesti Humanitaarinstituudi asutajaid. Kui ta ilmus sõjaväevormis keskaja loenguid lugema, oli see õrnahingelistele kultuuriinimestele liig. Laigna kostitas oma kriitikuid tiitliga - kidurad intellektuaalid. Peale mundri hakkas Laigna puhul vastu tema pretensioonikas ja must-valge mõttemaailm. Näiteks võttis ta EHIs sõna teksade ja vaba kasvatuse vastu.
Peale teoloogia tegeleb Laigna sõjanduseetika ja praktilise filosoofiaga, kuuludes tänini filosoofe ühendava Mauritiuse Instituudi juhatusse. Muuhulgas on Laigna õppinud liturgilist ladina keelt.
Ka käte poolest on Laigna osav. Major Laigna on üks väheseid mõõgaseppi Eestis. Hinnalised külmrelvad valmivad kuldsete kätega majori koduses töökojas Pääskülas. "Mõõga tegemine on ränk töö ja võtab palju aega," jääb Laigna tagasihoidlikuks. Sügiseks peab tal valmima tseremoniaalne mõõk ühe kõrge kaitseväelase tarbeks.
Sisuliselt töötab Laigna kaitseväe peapsühholoogina. Igal ajateenijal ja ohvitseril on õigus pöörduda oma kaebusega tema poole ilma ülemuse loata. Nagu usaldusliin, on tema mobiiltelefon ööpäevaringselt ajateenijate kaebustele avatud. Üks mõrumaid ülesandeid oli Laigna jaoks Kurkse merekatastroofis hukkunud sõdurite haudadele pärgade asetamine. Paljude arvates on Laigna fanaatik, keda võõrastavad nii militaristid kui ka haritlased. Teised peavad teda lihtsalt kirglikuks inimeseks. "Kes ma tegelikult olen, seda teab ainult Jumal," lisab Laigna. Paavst Johannes Paulus II ja Einar Laigna
Fakte E. Laigna elust:
Tsitaadid:
''Üks terve ja elujõuline mees ei peagi homosid sallima,” arvab Kaitsejõudude peainspektor Einar Laigna. “See sallivuse jutt on teisipidi tige sallimatus selle suhtes, mis tegelikult normaalne ja loodusseadustega kooskõlas.” “Miks peab kõrvalekaldeid soosima,” põrutab Laigna. “Sellise suhtumise juures hakkame varsti lubama ka inimese abielu näiteks kitsega.”
"Lõpetage hooramine ja hakake lapsi tegema!". Einar Laigna, sõdur-preester.
"Mehe ideaal on harva leidnud endale kaunimat, stiilsemat ja jumalikule universaalsele maailmakorrale vastavamat ehtetervikut kui õrn lai pitskrae raudrüü soomusel, rüütelliku õrnuse ja lüürilisuse ning karmi mehelikkuse harmoonia. Kui tugev peab olema, et julgeda olla õrn."
Selle aasta algul mõistis kohus 66-aastase Geoghani ühe 10-aastase poisi ahistamise pärast kümneks aastaks trellide taha. Juristide väitel ulatub tema ohvrite arv aga 130-ni. Kuid katoliku teoloog Einar Laigna, kes on elanud korduvalt kloostrites, vaidleb vastu üldsuses levivale arvamusele, et katoliku kiriku pedofiiliapattudes on süüdi tsölibaat. «Tsölibaadis elamiseks on vaja püha vaimu ehk jumala armu abi,» lisab Laigna. «Alles siis on inimene suuteline valitsema oma loomust, natuurat [loodusjõude].»
Mida peaks aga Vatikan ette võtma laste vastu patustanud preestritega, sellele küsimusele on Laigna nägemuses vastus lihtne: «Kiriku peab tegema neist puhtaks ja kõik. Ei mingit halastust!»
Einar Laigna (Wikipeedia)
Allikad: zzz.ee, maaleht.ee, postimees.ee, wikpedia.com, ut.ee,
Eesti kaitseväe üks omanäolisemaid ohvitsere (aastast 2005 erus) Einar Laigna sündis 8. juulil 1937 Tallinnas. Mühlenbachide suguvõsast pärit isa Gustav äratas Einaris juba lapsepõlvest huvi ajaloo vastu, lauljast ja klaverimängijast ema Nelly aga tegi poisi tuttavaks muusikamaailmaga.
Aastail 1946-52 õppis Laigna Tallinna 27. Mittetäielikus keskkoolis Rahumäel, seejärel jätkas kuni 1957. aastani Tallinna Kommunaalehitustehnikumis. Tehnikumi lõpetamisel läks Laigna tööle Kinematograafia Peavalitsuse Töökotta metallitööliseks; samast aastast hakkas ta spordiühingu "Spartak" raskejõustikusaalis lääne kulturistide metoodika kohaselt oma lihaseid harjutama. Laignat on peetud Eesti esimeseks kulturistiks, kes pärast II maailmasõda aegu oma keha arendamisel süsteemselt töötas. Tema ideaaliks oli Antiik-Kreeka filosoof-atleet.
Ta on ka kuulsa Eesti maadleja Aleksander Aberg'i sugulane, ja teadis juba noorena lugusid maadlejatepaarist Aberg'ist ja Georg Lurich'ist. Georg Lurich'it peab ta Eesti olulisemaks raskejõustiklaseks, kelle panust Eesti spordi- ja kultuuriellu tuleks rohkem hinnata.
1959. aastal kutsuti Laigna Tallinna II internaatkooli metallitöö õpetajaks; neil aegadel hakkas avalduma ta sepatööanne, mis pärines emapoolselt vanaisalt. Kehalise treeningu ja sepatöö kõrval sai tollal Laigna vaimseks huviks filosoofia. Aastail 1962-64 tudeeris Laigna oma koolmeistritöö kõrvalt filosoofiat koguni Marksismi-leninismi õhtu-ülikoolis. Noil otsinguaegadel abiellus Laigna 1962. aastal Maimu Endrikson'iga, kellega 1966 sai poja Hando.
1964. aasta paiku süvenes Laigna põhjalikult Piiblisse, mis muutis kogu ta järgnevat elukäiku. 1965. aastast hakkas Laigna õppima Usuteaduste Instituudis Tallinnas, mis valmistas ta ette Evangeelse Luterliku Kiriku teoloogiks. Õpingud Usuteaduste Instituudis lõpetas Laigna 1972, aasta hiljem jätkas ta oma usualaseid õpinguid Leedus.
Järgnenud aastad tõid Laignale äratundmise, et õigem Jumala ja maailma asjade mõistmine käib läbi katoliikluse. Laigna süüvis algkristluse probleemidesse ning 1980. aastal tõi väitekiri "Constantinus Suur ja Milano 313. a. edikt. Bütsantsluse alused". 1980. aasta 31. detsembril pühitseti Laigna Rooma Katoliku idariituse preestriks.
1982. aastast sai Laignast Rooma Katoliku Kiriku vabakutseline õpetlane. Bütsantsi kultuuri uurimisel elas ta pikemaid aegu Armeenias. 1988. aastast õppis Laigna periooditi Roomas ja Švetsis, spetsialiseerudes keskaja problemaatikale.
Nõukogude Liidu lagunemisaeg tõi Laignale, nagu paljudele teistelegi eesti meestele ja naistele, lootuse tõelise eneseteostuse võimalikkusest. 1989. aastast hakkas ta vastloodud Humanitaarinstituudis õpetama kiriku ajalugu, keskaja kultuuri ja dogmaatikat. Taastunud Eesti Vabariigis vajati Laigna teadmisi ning õppejõutalenti ka Tallinna Pedagoogikaülikoolis, Kõrgemas Kommertskoolis ja Kõrgemas Sõjakoolis; neist esimeses õpetas ta keskaja kultuuri, teises kultuuride tüüpe ja kolmandas ohvitseri eetikat. Lisandus õppejõutöö Kunstiakadeemias, kus Laigna õpetas esteetikat.
Harrastades juba aastakümneid sepatööd, söandas Laigna alles 1999. aastal valmistada esimese rüütlimõõga, andes endale aru, et sellise relva valmistamine esitab meistrile erilisi nõudeid. Laigna tehtud mõõk on kingitud ka Eesti Vabariigi presidendile Arnold Rüütlile.
Huvi sõjaajaloo vastu viis Laigna 15. juunist 1993 Kaitseliitu, kus ta Tallinna maleva lahingurühmas sai sõjalise väljaõppe. 1994. aasta alul kutsus tollane kaitseväe juhataja kindralmajor Einseln Laigna Kaitsejõudude Peastaabi tagalaülemaks; ülendades ta sama aasta 17. jaanuarist leitnandiks. Samas ametis olles tõusis Laigna 1995. aasta 20. juunil kapteniks. 1997. aastal kutsus uus kaitseväe juhataja kindralmajor Johannes Kert Laigna endale nõunikuks ja määras ta ühtlasi peainspektori kt-ks. Neis ameteis olles tõusis Laigna 21. veebruaril 1999 majoriks. Aastal 2000 kinnitati Laigna täieõiguslikuks kaitseväe peainspektoriks ja 14. veebruarist 2003 ülendati ta kolonelleitnandiks.
Kümme aastat teenistust Eesti kaitsejõududes on Laignale toonud 10 militaar-aumärki, neile lisanduvad kolm aumärki tsiviilteenete eest.
Laigna ja EELK peapiiskop Andres Põder. (mil.ee) Oma teenistuses ja uurimistöös kasutab Laigna kümmekonda Euroopa keelt, milliste hulgas on ladina, vana-kreeka ja vana-slaavi keel. Laigna on keskaja uurimise ühingu "Studium Medievale" asutaja ja Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi liige; vahetevahel laulab ta "Hoitus Musicuse" Herodese mängus. Viimased 13 aastat on Laigna olnud Dominiiklaste III Ordu liige.
Laigna on olnud ka Peastaabi Ohvitseridekogu, Eesti Reservohvitseride Kogu esimees.
Laigna esineb Nõmme Raadios. Samuti esineb ta loengutega, on paljude seltside ja organisatsioonide liige.
M. Õun; A: E. Laigna Curriculum Vitae; Einar Laigna - rooma katoliku preester. "Uus Pilk" nr. 3 1992.
Einar Laigna ei ole ainuüksi silmapaistev (eru)sõjaväelane, vaid ka andekas teoloog, ajaloolane (medievist) ja käsitöömeister. Lisaks sellele said Eesti Humanitaarinstituudis tema käe all põhjalikud filosoofilis-teoloogilised teadmised mitmed noorema põlvkonna kiriku- ja ühiskonnategelased. Ka on Laigna olnud Lääne kristlik-katoliikliku traditsiooni vankumatu kaitsja Eestis. Tema põhimõttekindlusest oleks paljudel eeskuju võtta.
Einar Laigna on olnud alati veendunud rahvuslane ja usun, et kellelgi pole alust kahelda tema riigitruuduses. Sõjaväelane ei saa olla pehme iseloomuga kosmopoliit. Preester ei saa olla inimene, kes ei järgi kristliku kiriku õpetust. Laigna on mõlemad jooned endas meisterlikult ühendanud. Ka demokraatlik sõjavägi vajab tugevaid isiksusi ja juhte, kes Laigna kahtlemata on. Peapsühholoogina aitas ta paljusid noori sõdureid, kes Eesti demokraatlikus sõjaväes probleemide küüsi on sattunud.
Einar Laigna vaimuelu on olnud vaimuvalguse allikaks paljudele noortele ülikoolides, kogudustes, sõjaväes. Usun, et ta on suutnud nendes inimestes kasvatada ja kinnistada traditsioonilisi väärtusi ning voorusi. Laigna elutöö vajaks kahtlemata rohkem valgustamist, kui seda siiani tehtud on, et tunnustada tema tööd mehelike väärtuste, kristliku lääne kultuuri ja religiooni kinnistamise ja propageerimise vallas. (Toomas Schvak)
Einar Laigna jumaldab keskaega
Kolleegid kaitsejõudude peastaabist kinnitavad, et üks on kindel - kui Einar Laigna viib läbi ametkondlikku juurdlust, siis ei suuda mitte keegi teda mõjutada. "Ta ei tee tööd formaalselt, vaid südamega," ütleb ajalooprofessor ja eruohvitser Rein Helme.
Tahtejõulise lõuajoone ning palja pealaega Laignat hüütakse tagaselja duce'ks või Mussoliniks. Einar Laigna on mees, kes suudab end vihkama panna inimesed, keda ta pole kunagi kohanud. Kirjanik Ain Kaalep on presidendile saatnud hulga kirju, et see Laignale aukõrgendust ei annaks. Niivõrd vastukarva olid literaadile tema mõtteavaldused.
Muuhulgas on Laigna näiteks veendunud, et demokraatia asemel on palju efektiivsem riigikord monarhia. Medievisti ja teoloogina peab ta keskaega inimkonna parimaks epohhiks - siis oli religioon ühiskonnas kesksel kohal, sellega koos au ja väärikus.
Kaitsejõudude peastaabis teeninud Soome kolonel Martti Lukkari kirjutas koju naastes oma mälestusteraamatus, et ei saa aru, kuidas Laigna-sarnased inimesed sõjaväkke pääsevad. Mõni aasta tagasi arutlenud Laigna näiteks ühe kultuuriürituse after-party'l tõsiselt, mitme Makarovi püstoli tulejõust piisaks Eestis riigipöörde korraldamiseks. Ise meenutab ta, et rääkis hoopis, et madala kaitsetahtega Eesti on vallutatav üheainsa pataljoniga.
Einar Laigna, kes on tuntud oma kõuehääle ja valusa ütlemise poolest, korjab vaenlasi just oma terava keele tõttu. "Tegemist on inimesega, kellel on suurepärane tabav ütlus. Nii teravat keelt polegi ma ühelgi inimesel kohanud nagu temal," seletab filosoof Mart Raukas. "Tema naljad on piitsahoobid, mis löövad kümnesse."
"Kellel pole vaenlasi, see polegi kellegi mees," resümeerib Laigna ise.
Vaatamata soliidsele vanusele on Laigna raudse tervisega ja silmapaistvalt heas füüsilises vormis. "Ma olen 63 aastat noor ja näen iga päev enda ümber 30aastaseid rauku," kostab Laigna ise. Enda sõnul 1960ndatel esimesena Eestis tõsiselt kulturismiga tegelema hakanud mees armastab tänini spartalikke eluviise ja räägib vaimustunult sõpradele talvel metsas ööbimise võludest. Sõber Raukasega võtab ta tänini ette pikki jalgrattasõite, kus spordiga kaasneb filosoofiline vestlus. Laigna salaarmastus on ratsutamine.
Juba 1957. aastal levitas Einar Laigna atleetvõimlemise harjutusi oma treeningukaaslaste seas Tallinna "Spartaki" raskejõustikumajas. Tema eeskujule järgnesid A. Laev, P. Lillep, K. Savi jt.
Pärast Tallinna polütehnikumi lõpetamist teenis Einar Laigna elatist metallitöölise ja õpetajana. Kulturismi kõrvalt luges ta teoloogia ja filosoofia raamatuid, kuni otsustas astuda Usuteaduste Instituuti. Ta pühitseti vaimulikuks ja suunati Märjamaa koguduse hingekarjaseks.
Kuid Laignale hakkas meeldima jõulisem ja pikema ajaloolise traditsiooniga katoliiklus. Moskva olümpiamängude ajal sai temast põrandaaluses seminaris Leedus katoliku preester. Rooma kirik saatis ta eriülesannetega misjonäriks Armeenia mägedesse, kus ta elas vahelduva eduga kokku viis aastat.
Tänapäeval hoiab Laigna enamikust Eesti katoliiklastest eemale. Sõdur-preester Laigna esindab katoliikluse konservatiivset ja traditsioonilist joont ning on kirikus - nagu seda praktiseeritakse siin ja praegu - pettunud. "Katoliku kiriku väikekodanlik seltskond ei salli niivõrd jõulist isikut," nendib ise pikka aega katoliiklane olnud Raukas.
Hoolimata konfliktsest mainest on peainspektor Laigna üks stabiilsema karjääriga kõrgametnikke kaitseväes. Laigna militaarkarjäär algas Kaitseliidust, kus ta armastas kanda laigulist moondamisülikonda ja sõjaka kaldenurgaga musta baretti. Kui ta Johannes Kerdi tuules kaitseväe peastaapi kutsuti, ei kiirustanud Laigna kamoflaazhikostüümist loobumisega. Lõpuks soovitati tal sõbralikult tavamundrit kanda.
Munder on asi, mille nimel Laigna võiks elu anda. Mõnede arvates on ta lihtsalt edev. Laigna oli 1988. aastal üks Eesti Humanitaarinstituudi asutajaid. Kui ta ilmus sõjaväevormis keskaja loenguid lugema, oli see õrnahingelistele kultuuriinimestele liig. Laigna kostitas oma kriitikuid tiitliga - kidurad intellektuaalid. Peale mundri hakkas Laigna puhul vastu tema pretensioonikas ja must-valge mõttemaailm. Näiteks võttis ta EHIs sõna teksade ja vaba kasvatuse vastu.
Peale teoloogia tegeleb Laigna sõjanduseetika ja praktilise filosoofiaga, kuuludes tänini filosoofe ühendava Mauritiuse Instituudi juhatusse. Muuhulgas on Laigna õppinud liturgilist ladina keelt.
Ka käte poolest on Laigna osav. Major Laigna on üks väheseid mõõgaseppi Eestis. Hinnalised külmrelvad valmivad kuldsete kätega majori koduses töökojas Pääskülas. "Mõõga tegemine on ränk töö ja võtab palju aega," jääb Laigna tagasihoidlikuks. Sügiseks peab tal valmima tseremoniaalne mõõk ühe kõrge kaitseväelase tarbeks.
Sisuliselt töötab Laigna kaitseväe peapsühholoogina. Igal ajateenijal ja ohvitseril on õigus pöörduda oma kaebusega tema poole ilma ülemuse loata. Nagu usaldusliin, on tema mobiiltelefon ööpäevaringselt ajateenijate kaebustele avatud. Üks mõrumaid ülesandeid oli Laigna jaoks Kurkse merekatastroofis hukkunud sõdurite haudadele pärgade asetamine. Paljude arvates on Laigna fanaatik, keda võõrastavad nii militaristid kui ka haritlased. Teised peavad teda lihtsalt kirglikuks inimeseks. "Kes ma tegelikult olen, seda teab ainult Jumal," lisab Laigna. Paavst Johannes Paulus II ja Einar Laigna
Fakte E. Laigna elust:
- Sündinud 8. juulil 1937 Tallinnas.
- Haridus
- Einar Laigna lõpetas 1957 aastal Tallinna Polütehnikumi. Töötas metallitöölise ja tööõpetuse õpetajana. Töö kõrvalt luges teoloogilist ja filosoofilist kirjandust. E. Laigna oli eesti üks esimesi kulturiste. Juba 1957. aastal levitas ta atleetvõimlemise harjutusi oma treeningukaaslaste seas Tallinna " Spartaki " raskejõustikumajas. Tema eeskujule järgnesid A. Laev, P. Lillep, K. Savi jt.
- Aastal 1972 lõpetas EELK Usuteaduse Instituudi. Oli Märjamaa koguduse õpetaja.
- Aastatel 1978–1980 õppis katoliku kiriku põrandaaluses vaimulikus seminaris Leedus. Kaheaastane õppeprogramm poola jesuiitide juures, 1980 . 1980 aasta suvel pühitseti Einar Laigna preestriks.
- Oli kokku viis aastat misjonär Armeenias. Teadustöö: Hiline Rooma Impeerium, keskaja kultuur ja kiriku ajalugu.
- Õpingud Vatikanis 1992
- Sõjaväelasena töötas algul Kaitseliidus, hiljem Kaitseväe peastaabis. Aastatel 1994–1997 oli Kaitseväe peastaabi tagalaülem. Aastal 1997 asus tööle Kaitseväe juhataja nõunikuna ja peainspektorina. Aastal 1995 sai kapteni auastme, 2000 majori auastme, praeguseks on ta kolonelleitnant.
- Oli üks Eesti Humanitaarinstituudi asutajaid 1988. aastal.
- Töö
- Metallitööline
- Kooliõpetaja
- Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
- Humanitaarinstituudi õppejõud
- Kaitseväe peastaabi tagalaülem 1994–97
- Kaitseväe juhataja nõunik ja peainspektor 1997–2006
Tsitaadid:
''Üks terve ja elujõuline mees ei peagi homosid sallima,” arvab Kaitsejõudude peainspektor Einar Laigna. “See sallivuse jutt on teisipidi tige sallimatus selle suhtes, mis tegelikult normaalne ja loodusseadustega kooskõlas.” “Miks peab kõrvalekaldeid soosima,” põrutab Laigna. “Sellise suhtumise juures hakkame varsti lubama ka inimese abielu näiteks kitsega.”
"Lõpetage hooramine ja hakake lapsi tegema!". Einar Laigna, sõdur-preester.
"Mehe ideaal on harva leidnud endale kaunimat, stiilsemat ja jumalikule universaalsele maailmakorrale vastavamat ehtetervikut kui õrn lai pitskrae raudrüü soomusel, rüütelliku õrnuse ja lüürilisuse ning karmi mehelikkuse harmoonia. Kui tugev peab olema, et julgeda olla õrn."
Selle aasta algul mõistis kohus 66-aastase Geoghani ühe 10-aastase poisi ahistamise pärast kümneks aastaks trellide taha. Juristide väitel ulatub tema ohvrite arv aga 130-ni. Kuid katoliku teoloog Einar Laigna, kes on elanud korduvalt kloostrites, vaidleb vastu üldsuses levivale arvamusele, et katoliku kiriku pedofiiliapattudes on süüdi tsölibaat. «Tsölibaadis elamiseks on vaja püha vaimu ehk jumala armu abi,» lisab Laigna. «Alles siis on inimene suuteline valitsema oma loomust, natuurat [loodusjõude].»
Mida peaks aga Vatikan ette võtma laste vastu patustanud preestritega, sellele küsimusele on Laigna nägemuses vastus lihtne: «Kiriku peab tegema neist puhtaks ja kõik. Ei mingit halastust!»
Einar Laigna (Wikipeedia)
Allikad: zzz.ee, maaleht.ee, postimees.ee, wikpedia.com, ut.ee,