Erukolonelleitnant Einar Laigna leiab, et Arnold Rüütel peab presidendina jätkama, sest ta toetab kodaniku-ajateenija riigikaitsesüsteemi.
Meie geograafilisest asendist tingitud jõujooned on kitsid iseseisvust lubama. Eesti kuulus Nõukogude Liitu pool sajandit. President Arnold Rüütlil on võrratu kogemus, kuidas üleliidulises olukorras väärikas olla.
Kuna Eesti kuulub pärast lühikest vaheaega uuesti liitu ja taas prevaleerivad üleliidulised seadused kohalike üle, siis just nimelt selles olukorras on Arnold Rüütli kogemus vajalik. Uues liidus on mõned ohud meie eksistentsile palju suuremad kui vanas. Kui vanas liidus kehtis üldine vastupanu, siis uue liidu ohtude ees on oldud pikka aega kaitsetu.
Meie geograafilisest asendist tingitud jõujooned on kitsid iseseisvust lubama. Eesti kuulus Nõukogude Liitu pool sajandit. President Arnold Rüütlil on võrratu kogemus, kuidas üleliidulises olukorras väärikas olla.
Kuna Eesti kuulub pärast lühikest vaheaega uuesti liitu ja taas prevaleerivad üleliidulised seadused kohalike üle, siis just nimelt selles olukorras on Arnold Rüütli kogemus vajalik. Uues liidus on mõned ohud meie eksistentsile palju suuremad kui vanas. Kui vanas liidus kehtis üldine vastupanu, siis uue liidu ohtude ees on oldud pikka aega kaitsetu.
Eesti rahva enamik on ära taibanud president Rüütli isikuomadustest tuleneva sobivuse ja tal on rahva toetus. See peaks olema piisav põhjus tema jätkamiseks presidenditoolil. Ta on raskel ajal olnud meile parim variant. Eesti Vabariigi presidendiks saab olla ainult inimene, kes on elanud koos oma rahvaga kõikides olukordades ja nendes olukordades teinud parimat võimalikku oma rahva heaks.
Täiesti sobimatuks tuleb lugeda presidendikandidaatidena väliseestlasi, kes ei ole elanud koos oma rahvaga ja kellel puuduvad ka õige identiteet ja vastutustunne. Tuleks vabaneda orjalikust meeldimise poliitikast ja ellu viia oma rahvusliku konsolideerumise poliitikat. President peab olema oma rahva president, mitte rajataguste jõudude esindaja Eestis.
Olles kaitseväe ohvitserina osa võtnud Eesti kaitsejõudude ülesehitamisest, tõden, et Eesti riigil on õnnestunud luua kaitsekontseptsioon, mida me nimetame totaalkaitse süsteemiks. Sellest huvitutakse üha rohkem NATO riikides ja see leiab kindlasti tähelepanu ka teiste riikide riigikaitses, mis on rajatud kodaniku kaitsetahtele.
Riigikaitse aluseks on ainult üks ressurss ja see on kaitsetahe. Tuhandete aastate ajalooline kogemus riigikaitses on veenvalt näidanud, et palgasõdur ei ole iialgi oma kodumaa kaitsja. Kogemus ütleb, et riigikaitses vastab üks vabatahtlik kodaniksõdur kümnele palgasõdurile.
Ka tänapäeva hetkesõjad näitavad seda, et kõrgtehnoloogilise ja professionaalse väljaõppega palgasõdurid tammuvad abitult Vietnami džunglites, puudub reserv. Palgasõdurist marodööriks ja vägistajaks on üks samm.
Šveitslased ütlevad: relvastatud kodanik on demokraatia garantii. Kui võim on rahva käes, siis peavad relvad olema rahva käes. Kui keegi võtab rahvalt relvad, pole viimasel võimu. Seega on ajateenistuse ärakaotamine lisaks riigi kaitsevõime hävitamisele – sest et ta hävitab kodaniku kaitsetahte – ohtlik ka demokraatiale. Palgaarmee on esimene samm diktatuuri poole.
Presidendikandidaatidest toetab selgelt demokraatlikule riigile ainuvõimalikku kodaniku-ajateenija riigikaitsesüsteemi vaid Arnold Rüütel. Juba ainuüksi sellest lähtuvalt on piisav põhjus valida president Arnold Rüütel jätkama sellel ametipostil. Uuesti tagasi valituna saab talle soovitada ainult läbi viia jõulised kaadrimuudatused oma meeskonnas, eriti nõustajate osas.
20.07.2006
www.postimees.ee
Täiesti sobimatuks tuleb lugeda presidendikandidaatidena väliseestlasi, kes ei ole elanud koos oma rahvaga ja kellel puuduvad ka õige identiteet ja vastutustunne. Tuleks vabaneda orjalikust meeldimise poliitikast ja ellu viia oma rahvusliku konsolideerumise poliitikat. President peab olema oma rahva president, mitte rajataguste jõudude esindaja Eestis.
Olles kaitseväe ohvitserina osa võtnud Eesti kaitsejõudude ülesehitamisest, tõden, et Eesti riigil on õnnestunud luua kaitsekontseptsioon, mida me nimetame totaalkaitse süsteemiks. Sellest huvitutakse üha rohkem NATO riikides ja see leiab kindlasti tähelepanu ka teiste riikide riigikaitses, mis on rajatud kodaniku kaitsetahtele.
Riigikaitse aluseks on ainult üks ressurss ja see on kaitsetahe. Tuhandete aastate ajalooline kogemus riigikaitses on veenvalt näidanud, et palgasõdur ei ole iialgi oma kodumaa kaitsja. Kogemus ütleb, et riigikaitses vastab üks vabatahtlik kodaniksõdur kümnele palgasõdurile.
Ka tänapäeva hetkesõjad näitavad seda, et kõrgtehnoloogilise ja professionaalse väljaõppega palgasõdurid tammuvad abitult Vietnami džunglites, puudub reserv. Palgasõdurist marodööriks ja vägistajaks on üks samm.
Šveitslased ütlevad: relvastatud kodanik on demokraatia garantii. Kui võim on rahva käes, siis peavad relvad olema rahva käes. Kui keegi võtab rahvalt relvad, pole viimasel võimu. Seega on ajateenistuse ärakaotamine lisaks riigi kaitsevõime hävitamisele – sest et ta hävitab kodaniku kaitsetahte – ohtlik ka demokraatiale. Palgaarmee on esimene samm diktatuuri poole.
Presidendikandidaatidest toetab selgelt demokraatlikule riigile ainuvõimalikku kodaniku-ajateenija riigikaitsesüsteemi vaid Arnold Rüütel. Juba ainuüksi sellest lähtuvalt on piisav põhjus valida president Arnold Rüütel jätkama sellel ametipostil. Uuesti tagasi valituna saab talle soovitada ainult läbi viia jõulised kaadrimuudatused oma meeskonnas, eriti nõustajate osas.
20.07.2006
www.postimees.ee